AJAKIRI HOOAEG: HEA DISAIN MUUDAB ELU PAREMAKS
HEA DISAIN muudab elu paremaks
Mis on disain ning kuidas seda enda kasuks pöörata ja parimal moel enda kodus või kontoris rakendada? Üks on kindel – hea disain muudab meie elu mugavamaks ning ümbritseva keskkonna nauditavamaks.
Tekst: Helen Kolks (sisekujundaja), Laura Reiter | Fotod: Oot-Oot Stuudio, tootjad
Kui käsitleda disaini väga laialt ja natuke filosoofilise nurga alt, on disain kui nähtus, mis ümbritseb meid kõikjal − alates hoonetest ja autodest kuni näiteks kahvli ja kirjaklambrini välja.
Isegi meid ümbritsev loodus on disainer, kes tegutseb inimese sekkumiseta orgaaniliselt. Nii nagu looduses on näiteks enamik floorast ja faunast arenenud niimoodi, et vastavas keskkonnas ellu jääda, on ka inimese disainitud esemete puhul lähtutud vajadusest, et ese täidaks oma eesmärki – oleks funktsionaalne, praktiline ja toimiv. Sama oluline on ka esteetiline pool, kuna inimesel on vajadus ilu järele. Disaini seostataksegi ju enamasti millegi visuaalse ja kunstilisega, väline külg ja tootearendus käivad siin kõrvuti ja toetavad üksteist tugevalt.
HEA DISAIN MEID MÕJUTAB
Vastupidiselt näiteks maalikunstile, on disain praktiline, funktsionaalne ja rakendatav – see on kunstiliik, mis peale visuaalse naudingu pakub ka võimalust teha igapäevaseid toiminguid mugavamalt ja kiiremalt.
Elu on ju palju ilusam, kui meid ümbritsevad ilusad asjad, mis aitavad ka meie elu kergemaks ja mugavamaks muuta. Näiteks mööbel, mis kaunistab meie eluruumi, kuid on seejuures ergonoomiline ja võimalikult kerge hooldada. Sisustusaksessuaarid (padjad, vaibad ja muud tekstiilid, toidunõud, küünlajalad ja kandikud jms) lisavad meie kodule iseloomu ja hubasust, kuid on ka mugavad kasutada ja hooldada − need on väga olulised aspektid. Hea disainiga sisustatud keskkond toetab meie tegevusi, pakub harmooniat ja muudab meie elu üldisemas mõttes paremaks.
KUIDAS KASUTADA DISAINI SISEKUJUNDUSES
Stiilne kodukujundus on väga oluline ja selle loomine pakub tõelist rõõmu, kuid ükski stiil ega disain ei tööta, kui ei pöörata tähelepanu põhilisele ehk „skeletile“, mis hoiab koos kodu põhiplaani, sisekujundust, tehnilist poolt ja sisustust. See on a ja o ning üldine soovitus on, et ruumi foon oleks rahulik lõuend, kuhu on mugav „maalida“ sisustuselementidega ruumikujundus, mis kõige rohkem meeldib. Kasuta seejuures näiteks skulptuurset riiulit või massiivset tugitooli, mis saavad rahulikul taustal särada, eksootilisi tekstiile ja nipsasjakesi (näiteks emotsionaalse väärtusega mälestusesemeid reisidelt). Olulisel kohal on ka kunst, millesse tasub investeerida – tähenduslikud fotod, maalid ja muud kunstiteosed seintel ja riiulitel lisavad kodule personaalsust ja on ka ideaalsed sisustuselemendid, andes ruumile värvi ja särtsu.
Loomulikult on tähtis kodu kena väljanägemine, kuid tõenäoliselt jääb ilu märkamatuks, kui kodu ei toimi efektiivselt ja loomulikult. Eluruum peaks toimima orgaaniliselt, toetama kodus elavate pereliikmete tegevusi ja vajadusi ning aitama kaasa loomulikule kulgemisele.
Sisustuse moetrendid vahelduvad kiirelt, kuid mugavusest ja inimsõbralikkusest on lugu peetud aastasadu. Huvitavad stiilielemendid lisavad kodule karakterit, kuid oluline on, et isiklikud eelistused ruumi, valguse, värvide ja materjalide unikaalsete kombinatsioonide suhtes värskendaksid vaimu ja meelt veel kaua pärast järjekordset trendimuutust.
Öeldakse, et kodu on meie käepikendus, meie peegeldus, mis näitab selgelt, kes me oleme. See on ka üks põhjus, miks pigem mitte joosta järele trendidele, vaid luua kodust oaas, mis oma kujunduselt ja funktsionaalsuselt vastaks eelkõige meie enda vajadustele ja iseloomule, kuid mis samas inspireeriks ja pakuks ka puhkamiseks vajalikku harmooniat. Kodu areneb koos meiega ja ajas see niikuinii mingil määral muutub.
SKANDINAAVIA DISAIN VS. EESTI DISAIN
Nii Skandinaavia kui ka Eesti disain on oma olemuselt sarnased – mõlemad on põhjamaiselt karged, rahuliku ja selge joone ning värvigammaga. Samuti on olulised ausad ja naturaalsed materjalid ning
kõrge kvaliteet. Erinevused tulenevad eelkõige majanduslikust aspektist, kuna Eesti turg on väga piiratud ja turunduse pool ei ole alati nii jõuline, et maailma vallutama minna. Ja kui olekski, on sageli takistuseks nõudluse rahuldamiseks vajamineva tootmisvõimsuse tagamine ja finantsilised vahendid. Kui aga vaadata veel kord Eesti ja Skandinaavia disaini välist külge, siis mõlema suund on aina rohkem minimalistlik − Eesti disain on ehk natuke rohkem heas mõttes kodukootum, kuid suudaks kindlasti võistelda senisest rohkem ka välisturul, see vääriks seda, kuna on nii disaini kui ka tehnoloogia poole pealt väga heal tasemel.
Kui skandinaavlastele saame tänulikud olla selle eest, et nad on toonud hea disaini massidesse (näiteks Kaubamaja Kodumaailmas pakutavad populaarsed kaubamärgid, nagu Iittala, Fiskars, Eva Solo, Scanpan ja Menu jne), siis Eesti disaini trump on selle eksklusiivsus – palju kasutatakse käsitööd ning materjalid ja tootmine on kohalikud (näiteks Kaubamajas sel sügisel esindatud kohalikud brändid Kesselhaus ja Talken Design, kes pakuvad ulakat ja mängulist vineermööblit, samuti Valhalla Factory, Narma vaipade, Ellu sallide tekstiiltooted ning muidugi ülipopulaarne pehme mööbli ning diivani- ja TV-kappide sari Oot-Oot Stuudiolt jpt).
Kui võimalik, siis soovitame investeerida heasse ja eelkõige kohalikku Eesti disaini. See on kodune, nutika disainiga, kvaliteetne ja sageli ajatu, näiteks Oot-Oot Stuudio sari Cosmo, Jaanus Orgussaare ikooniline vineerriiul Comb ning 4Roomi valgustid − need ei lähe moest, on vastupidavad ja nende väärtus ajas isegi kasvab. Samuti toetame niimoodi kohalikke disainereid ja anname neile rohkem võimalusi ning motivatsiooni veelgi enam head disaini luua. Eesti disainil on tohutu potentsiaal, kohati on vaja vaid ehk pisut rohkem vahendeid ja enesekindlust. Aidakem siis sellele kaasa!
Allikas: ajakiri Hooaeg
Tutvu artikliga ajakirja Hooaeg paberkandjal või veebis.
