MEIE DISAINERI JOONAS TORIMI VALGE FUNKKODU

Mööblistuudio Oot-Oot asutaja, disainer Joonas Torim on 1930ndate aastate esinduslikku linnamajja kodu rajades veenvalt tabanud ajastule omase ning äratanud vana ja väärika uuele elule.

Tekst: Kersti Jaigma / Fotod: Toomas Tuul

 

Valgusküllast ja õhulist interjööri toonitab hele sisustus. Ümara joonega tuttuus mooduldiivan Boho on Oot-Oot stuudio valikus uus lemmik.

 

Napilõikelised valgustid esindavad tänapäeva parimat valgustidisaini ja on ajaloolise ruumiga kaunis kooskõlas.

 

1930. aastate linnaelu ja jõukuse edenemisest andsid tunnistust Tallinna kesklinna moodsad kortermajad, mis tõid endaga kaasa suuremad mugavused ja uuenenud elulaadi. Hea näide tollasest soliidsest linnaelamust on kümnendi lõpus hoogustunud kooperatiivelamute ehituse laines valminud korteriühingute Ühiskodu ja Asum kaksikmaja Kadrioru piiril Raua põigus.

Terrasiitkrohviga viimistletud esimese korruse, püstiste dekoratiivelementide, rõhtsate akende ning Eestis esmakordselt kärgtelliskividest valminud hoonete arhitekt on Roman Koolmar. Tallinna Tehnikumi taustaga Koolmar on Eesti arhitektuurimaastikul ehk vähem tuntud nimi, kuid Teedeministeeriumis arhitektina töötades osales ta aktiivselt noore vabariigi visuaalse kuvandi loomises.* Koolmari loomingu hulgas on näiteks Tallinna vana lennujaam, ministrite suvilad Keila-Joal, riigiametnike puhkekodu Kloostrimetsas, Sirbi tänava elamud Koplirannas, Pirita bussijaam ning Oru lossiansambli rekonstrueerimine ja uued abihooned. Koolmari projekteeritud kortermaju leidub peamiselt kesklinnas (Liivalaia 3, Kunderi 4 ja 6, Paldiski mnt 57, Raua põik 3 ja 5) ja need sisaldavad nii askeetlikke ühetoalisi kui ka nelja- kuni kuuetoalisi suurkortereid. Viimased on nõutud elamispinnad tänapäevalgi.

Just ühe sellise, luksuslikult avara ja valgusküllase korteri parimaid omadusi on osanud hinnata ja esile tõsta disainer Joonas Torim, kes jagab vast valminud kodu kaasa Dorise, tütar Isabeli ning Briti pikakarvalise kassi Gigiga.

Arhitekt Roman Koolmari kavandatud kamin 1930ndate lõpust on säilinud algsel kujul. Arhitekti tollaseid soovitusi eeskujuks võttes on tulekolde ümbrus kujundatud nüüdki mõnusaks puhkepaigaks tugitooli ja riiuliga.

 

Köögimööblifirmaga Arens on Joonasel see juba mitmes koostöö. Seekord planeeriti köök eraldiseisva, mitte seinast seina plokina. Nii haakub see paremini ajastu stiiliga.

 

1930ndate arhitektuuri ja interjööre oma salakireks pidav disainer ütleb, et korter jõudis nende pere kätte mõneti loomulikku rada pidi ja täpselt õigel ajal. Ümarnurga ja voolava planeeringuga korter kõnetas kohe ning oma hetke oodanud mõte ruumikast, klassikaliste sirgete seintega ajaloohõngulisest elamisest võttis justkui sujuvalt kuju.

«Esimese asjana hakkasin otsima ja tuvastama kõike seda, mis on vana, mis on päriselt olnud,» meenutab Joonas. Enne renoveerimistööde algust töötas ta põhjalikult läbi nii maja kohta säilinud materjalid linnaarhiivis kui ka Roman Koolmari poja Jüri arhiivi; üle sai vaadatud ka arhitekti elamuarhitektuuri pärand.

Korteris oli säilinud üllatavalt palju algupärast: alates algsest ruumiprogrammist kuni kalasabaparketi, sisseehitatud kappide-panipaikade, omaaegse ventilatsioonisüsteemi, elektrikilbi ning elu- ja söögitoa vahel olevate uhkete lükandusteni. Heas korras oli ka Koolmari loomingus olulisel kohal olnud ruumielement – kauni arhitektoonikaga kamin. Tulekolle sai vaid uue sepistatud piirde, mille geomeetriline motiiv on pärit maja hoovi viivalt väravalt.

«Mulle meeldivad moodsa sisuga vanad interjöörid,» ütleb Joonas, kes soovis siingi ajastu vaimu tänapäevasel viisil edasi anda. «Püüdsin interjööri siiski mitte ülearu moderniseerida, alles pidi jääma omaaegne ruumiloogika, proportsioonid, detailid. Võin küll muuta ruumide otstarvet, anda algupärasele lahendusele uue rakenduse või lisada mõne elemendi, kuid kõik see peab hästi suhestuma vanaga.»

Alustuseks kohendas peremees ruumiplaneeringu, tehes selle tänapäevaselt ladusaks: endise teenijatoa ja köögi asemele tuli magamistuba ning moodne köök (Arens) seoti ühe seina avamisega elu- ja söögitoaga. Vannitube jäi korterisse alles kaks: suurem, kuhu mahutati ka tilluke aurusaun, ja väiksem, n-ö külaliste tualettruum. Praktilised sisseehitatud panipaigad jäid oma kohale ja need hõlbustavad olmeelu ka moodsas majapidamises.

Endistviisi esinduslikult mõjuvad elu- ja söögituba eraldavad kõrged klaasitud lükanduksed. Et avara söögitoa pidulikkust rõhutada, lisas Joonas laele lihtsa profiiliga geomeetrilise karniisi. Selle puhul võttis disainerist peremees šnitti maja trepikojas säilinud laedetaililt. «Sageli ei pea kõike ise välja mõtlema, kui osata märgata, annab maja või ruum õiged võtted kätte,» lisab Joonas.

Põrandaid katab korda tehtud kalasabaparkett; seinte ääres kulgev friis koos vaheliistuga on tegelikult uus, ent stiilselt ajastutruu. Põrandates olnud ventilatsiooniavad on samuti kaunilt restaureeritud.

Söögitoas moodustavad kauni kompositsiooni Taani disainiklassikasse kuuluvad toolid, BoConcepti lauad ja nõtke Vibia valgusti Flamingo (Moodne Valgustus).

 

Meeleolu loovad oskuslikult valitud mööbliesemed ja aksessuaarid.

Ehkki kolmekümnendate eksterjöörid olid juba funktsionalistlikult moodsad ja siledad, jõudis lihtsuse ja kerguse põhimõte tolleaegsetesse kodudesse üsna visalt. Endiselt pooldati mõneti raskepärast, traditsioonilise vormiga mööblit või ajaloolisi stiile. Ajaloolist vormi järgiva mööbli asemel on Joonas eelistanud oma kodu sisustades funktsionaalset, nappi ja selget joont. Tulemuseks on ajatu, moeülene ja klaar kujundus, kus moodne tippdisain sulandub nagu valatult ajaloolise hõnguga foonile. Minimalistlikud Toss B, Vibia ja Aromase valgustid aimavad oma vormis fungile omast lihtsust ja sirgust; valitud materjalid on väärikad ning kvaliteetsed.

* «Arhitekt Roman Koolmar. Oru lossist Detroidi slummidesse». Jarmo Kauge. Eesti Arhitektuurimuuseum, 2015

 

Peene metallriiuli kavandas Joonas Torim söögituppa ise.

 

Tütre ümarnurgaga tuba on korteri kõige valgusküllasem ruum. Laes ripub Eesti tootja Seos Valgustus moodne lühter Inflore.

 

Magamistuba seati sisse endise teenijatoa ja köögi asemele. Voodi Holm on mõistagi Oot-Ootilt.

 

Magamistoa ja koridori vahele joonistas Joonas kerge alumiiniumraamiga klaasukse, mis laseb valgusel ruumist ruumi liikuda.

Nii köögi kui ka vannitubade kivipinnad teostas firma Kivisepad. Visuaalse puhtuse ja praktilisuse eesmärgil on kapid põrandalt lahti tõstetud.

 

«Mulle ei istu trendikaup,» ütleb Joonas, valides ruumi asju, mille väärtus ajas kestab ja kasvab. Kuldreegel «vähem on rohkem» peab siin samuti hästi paika. Seintele tõstetud kapid on praktilised ning hele sisustus ja tekstiilid igati otstarbekad kodus, kus elab valge pikakarvaline kass. «Kodu peab olema mugavalt tarbitav!» Otstarbekust ja ratsionaalsust toonitati ideaalse kodu kirjeldustes laialdaselt ka kolmekümnendatel.

Tumedate põrandate ja valgete seintega monokroomsesse interjööri toovad elu valitud disainileiud reisidelt ning vintage-poodidest, värviline Murano klaas või põnev skulptuur. Küllap lisandub tulevikus veel mõni kunstiteos või disainirariteet – õiged asjad tulevad ajaga.

Moodsa, stiilipuhta interjööriga ajaloohõngulise kodu ilu ja võlu avaneb samm-sammult väikestes nüanssides – sobiva joonega liistudes, õige paksusega aknalaudades, Walter Gropiuse kujustatud ukselinkides või omaaegsetes ventilatsioonirestides. «Vana interjöör ärkab ellu, kui kõik detailid on lõpuks paigas,» julgustab Joonas Torim ajalooga interjööridesse panustama ja ka julgelt asjatundjatega nõu pidama. Tulemus võib olla tõeliselt inspireeriv!

Säravvalge elutoa klaaris kujunduses on visuaalset rahu ja helgust.