KUI MUGAV DIIVAN ON UNISTUS – MIDA SILMAS PIDADA?
Kas mugav diivan on miski, millest oled unistanud? Diivanitega, selgub, on samamoodi nagu paljude muudegi asjadega siin elus: kui tahad saada head ja odavat, pead ostma kaks – ühe hea ja teise odava. Kuidas aga hea diivan ära tunda?
Kellelt seda veel küsida, kui mitte diivanitootjalt. Kodumaiseid käsitöödiivaneid tootva Oot-Oot Stuudio tegevjuht disainer Marko Ala oli lahkelt nõus juhtnööre jagama. Tema sõnul on diivan elutoas sedavõrd tähtis, et pole sugugi liig soetada kõigepealt see ning klapitada diivanist lähtuvalt toa ülejäänud sisustus.
Tee aegsasti ära kodutöö
«Tõenäoliselt on diivan üks kallimaid, kui mitte kõige kallim mööbliese ruumis, seepärast tasub seda hoolikalt valida,» ütleb disainer. «Kõige esimene asi: enne poodiminekut tee ära põhjalik kodutöö. Mõtle läbi, kes sel diivanil istuma hakkavad ja kuidas nad seda teha tahavad. Korralikule elutoadiivanile peaks mõnusalt mahtuma kogu pere.»
Ala märgib, et inimeste harjumused on erinevad, sellest lähtuvalt ka ootused ja nõudmised diivanile. Üks tahab võimalikult sügava istumisosaga diivanit, kus soovi korral saab end mitmekesi mõnusalt kerra tõmmata, teisele aga, eriti vanematele inimestele, on oluline, et istumisosa oleks kitsam ja seljatugi toetaks piisavalt selga. «Kui kodus on rahvast rohkem, peale täiskasvanute erinevas vanuses lapsed, ehk ka mõni lemmikloom, tuleb seda arvestada diivani kattematerjali valikul.» soovitab Ala kanganäidiseid pikemalt näppida ja asjasse süveneda. «Odavamad kangad venivad enamasti kiiresti välja ja lähevad topiliseks, ühtlasi võivad need kergemini määrduda ja pole enamasti kuigi hästi puhastatavad.»
Disainer märgib, et ehkki mõte naturaalsest kangast meeldib paljudele, on sünteetiline kangas enamasti vastupidavam. «Tõsi, kvaliteetne villane kangas võib odavat sünteetikat vastupidavuses ületadagi,» tõdeb ta. «Sünteetikat ei tasu aga ära põlata, selle suureks plussiks on üldjuhul vastupidavus ja parem puhastatavus – paljudes kodudes on just see ju väga oluline.»
Aegsasti tuleks paika panna ka hinnaklass – kui on selge, mida on võimalik endale lubada, on valikuid kaupluses lihtsam teha. «Midagi pole parata: kes tahab kvaliteetset diivanit, mille eluiga oleks pikk, see peaks eelistama kallimat mööblit,» tõdeb Ala. «Paratamatult on odavamate juures kasutatud ka odavamaid materjale. Niisugune diivan kaotab aga oma esialgse välimuse õige kiiresti: odav poroloon vajub ära, kehv kangas venib välja ja läheb topiliseks, diivan kaotab vormi.»
Kui on ette teada, et diivan ongi ajutine ja vahetatakse mõne aja pärast välja, siis võib valida ka odavama, aga kellele on oluline kvaliteet, sel soovitab Ala arvestada, et oluliselt alla tuhande euro korralikku diivanit siiski ei saa: «Osta on kallis, aga see-eest kestab.»
Istu, pikuta – ja tunneta!
Diivanit ei saa osta seda proovimata, toonitab disainer: «Sellest on vähe, et toetad korraks taguotsa diivani servale. Tuleb julgelt jalatsid jalast võtta ja proovida diivanil istuda nii, nagu seda kodus teeksid, teisiti pole võimalik aru saada, kas tunneksid ennast sellel mõnusalt.»
Ala on kogenud, et tihtilugu kiputakse otsustama vaid diivanile peale vaadates: oh, ma tean, olen sellisel istunud, see pole mugav. «Väljanägemise järgi mugavuse üle otsustada on väga libe tee. Meil on näiteks Cosmo diivan selline, mille ergonoomikaga – nurkade kraadid, alaselja toetatus jm – oleme hästi palju vaeva näinud, selle põhjalikult läbi töötanud. Tulemuseks on tõepoolest mugavalt selga toetav diivan – vaid välimus sellest mugavusest aimu ei anna. Mõne teise tootja pealtnäha samasuguse joonega diivan võib tõesti olla hoopis ebamugav – ergonoomikast sõltub väga palju. Alati tuleb ikka ise proovida.»
Diivani värvi valimise kõrval võiks poes kindlasti täpselt järele uurida seegi, mis on diivani sees – paljuski just sellest, mida silmaga näha pole, sõltub diivani eluiga.
Pesumasinas pesta ei maksa
Ala diivanipatjade eemaldatavaid ümbriseid pesumasinas pesta ei soovita. «Diivani käetugede ja seljaosa kangast nagunii sel moel pesta ei saa – seal on kangas spetsiaalsete võtetega pingutatud, täpselt paika timmitud, et väljanägemine oleks kena. Mitu korda pestud padjakatted lähevad paratamatult heledamaks ja kontrast käetugedega hakkab häirima,» selgitab ta. «Meie ei soovita pesta neidki ümbriseid, mida saab eemaldada. Mõistlikum on kasutada spetsiaalseid pehme mööbli puhastusvahendeid ja jälgida, et komplektis oleks kindlasti ka kaitsevahend, millega plekikoht pärast puhastamist uuesti töödelda. Kõige kindlam on siiski valida mõni mainekas puhastusettevõte ja lasta diivan keemiliselt puhastada.»
Tõsi, on ju diivaneid, mille kogu kangas on eemaldatav ja pestav, aga paljudel juhtudel diivani väljanägemine siiski kannatab, juba pärast esimest pesu, rääkimata mitmekordsest.
Kui diivanikatete pesemine on mingil põhjusel siiski möödapääsmatult vajalik, tuleks pesta käsitsi, kindlasti mitte kasutada kuivatit ja panna padjaümbrised tagasi niiskeina – muidu võib kangas kuivades kokku tõmmata ja siis kannatab diivani väljanägemine juba päris kõvasti.
Teksti autor on Ia Mihkels
✄
Artikkel ilmus 24.novembril 2015 ajalehe Õhtuleht lisas Kodu ja ehitus
