OOT-OOT – VASTUVOOLU MÖÖBLIMAAILMAS

Marko Ala ja Joonas Torim said kokku Tartu Kunstikoolis. Koos tegutsemisest kasvas välja nii sõprus kui ühine töö: Oot-Oot Stuudio. Oot-Oot Stuudio tegutseb teatud mõttes mööblimaailmas vastuvoolu – seal ei ole tavaline mööbel.

Tekst: Kadri Tamm
Fotod: Merike Kütt, Oot-Oot Stuudio
Ajakiri: Interjöör ja Aed. Aprill 2015

„Tegime kooli kõrvalt erinevaid projekte ja sealt hargnesid asjad edasi,“ meenutab Marko Ala aega, mil Oot-Oot Stuudiot veel ei olnud. „Üheks esimeseks suuremaks tööks kujundasime Tartu Messikeskuses ehitusmaterjalidest poissmehe toa. Võtsime asja suuremalt ette kui tarvis ja see jäi silma ka messi korraldajatele. Edasi tuli Tartu Messikeskuse sisutusmess, kus kujundasime ühele neljandikule kogu messi pinnast disainiala ning seejärel juba Disainiöö festivali korraldamises kaasalöömine.“

Pärast kooli lõpetamist läks sõprade tee mõneks aastaks lahku, sest Marko lõpetas kooli varem ja kolis Tallinnasse. Ent kui ka Joonas Tallinnasse kolis, hakati ühist ärimudelit nuputama. Fookusesse võeti tolle aja popp võlusõna vintage. Algselt lihtsalt hobist kasvas välja Eesti suurim kauplus, mille fookuseks oli Skandinaavia vintage mööbel.

„Nägime, et kui pühendume saame vintage mööbliga toimetada edukamalt kui seda varem oldi tehtud. Meie mõte oli pakkuda kiiret, kvaliteetset ja usaldusväärset teenust. Klientidel oli võimalus valida omale sobiv tugiool ja meelepärane kangas. Kahe-kolme nädalapärast oli ese valmis,” räägib Joonas. “Enamus mööblit lasime aga lõpuni ära restaureerida. See oli inimeste jaoks mugav, kuna lõpptulemus oli juba näha ja toote sai kohe kaasa haarata. Loomulikult kiirendas see ka kogu müügiprotsessi.“

Vanad asjad õpetavad

Kogemus vintage-mööbliga on täna abiks oma toodete loomisel: „Esiteks saime õppida väga palju vanade mööbliesemete pealt: on hämmastav, millise kvaliteediga ja tehnoloogiaga asju tehti. Täna selliseid lahendusi väga ei praktiseerita. Mööblitööstus on läinud selles suunas, kuidas odavamalt ja rohkem toota. Meid paelus aga vintage mööbli puhul kvaliteet, läbimõeldus ja disain. Nägime, milliseid unarusse vajunud võtteid on kasutatud, samuti on vana mööbli vormid põnevamad, need asjad ei olnud nii anonüümsed. See kõik inspireeris ja mõjutas oma toote arendamise protsessi,“ arutleb Marko.

Oma toote arendamine on kallis projekt ja seepärast tuldi esimesena välja sellega, mida kõigil vaja: diivan ja TV-kapp. „Nägime vintage mööblit müües, millest inimesed huvitusid“, selgitab Joonas. „Kui alustad, pead ikka väga täpselt kalkuleerima ja strateegia paika panama.“

Mööblit luues ongi märksõnadeks vastupidavus, kvaliteetsed materjalid ja ehe disain. „Ka lugu on tänapäeval väga oluline. Tänapäeva mööbli probleem on selle anonüümsus, puudub lugu ja isikupära,“ selgitab Marko.

Kahe O-ga: Oot-oot!

Oot-Oot peab sel aastal esimest suuremat juubelit: koos on toimetatud alates 2005. aastast.  Kust tuli siis nimi Oot-Oot? „Nimes pidi olema O täht ja lisaks topelttähed. Sel ajal oli selline trend, kuid meile see sobis. Kui Oot-Oot kirjapilt ette sattus, oli äratundmisrõõm,“ räägib Marko. „ Joonas joonistas esmalt naljaviluks kääridega logo aga see sai nii hea, et läks kohe käiku ja kasutame siiamaani.“

Kuidas kaks sõpra tööd ja sõprust ühendavad? Joonasel on vastus varnast võtta: sõprus kasvas välja tööst, mitte vastupidi. „Tegime koos projekte ja vaatasime, et klappisime. Kui töö klapib, võib ka sõprus klappida, vastupidi aga mitte nii hästi. Teine asi see, et meil oli ühine eesmärk.“

Tagantjärgi tunnistavad mõlemad, et väikest ettevõtet ei ole lihtne alustada, kuna kõike on vaja kohe – veebi, tootearendust, tooteid, turundust, tekib pikk loetelu. See tähendab, et vaja on kas häid sõpru või raha, et häid eksperte sisse osta. Ka hobid on aidanud Joonasel ja Markol paljude asjadega ise hakkama saada: heaks näiteks on siinkohal Marko pildistamishuvi – tootefotosid pole vaja sisse osta. Marko pildistab, ent Joonast huvitab samal ajal graafiline disain ja esteetika.  Tööjaotus on ajaga paika loksunud ning sõprade oskused täiendavad teineteist.

Joonas võtab koostöö kokku vahva ütlemisega: „Vahel on tunne, et kui inimestel on hea klapp, siis kaks inimest on tegelikkuses kolm või vähemalt kaks ja pool. Sind on nagu rohkem.“

100% protsessis sees

Oot-Oot Stuudios tehakse suur osa kogu ettevõtte tööst ise ning samuti hoitakse tootmisel silm peal.

„Kõige toredam on, kui saame uut toodet arendada, teed prototüüpe ja joonestad. Sinna kõrvale käib aga ka üldine majandamine, bürokraatia, mis ettevõtlusega kaasneb ja see ju tuju eriti ei tõsta,“ naerab Marko. „Meil on väga tore töö, kuid seda kõige toredamat osa võiks alati rohkem olla!

Oot-Oot Stuudios ei piirduta pelgalt vormi joonistamisega, vaid tehakse ka karkassilahendused, et kogu toode oleks harmoonias: „Kõik on tervik.  See on küll väga ajakulukas, kuid samas oled protsessis 100% ise sees.“ Joonas lisab, et Oot-Oot-il on olnud õnne ka  tugevate partneritega: „Oleme justkui vaheisikud, kes koondavad kogu info kokku ja vajadusel oskame kiire lahenduse leida. Selleks pead aga tundma kõike peenusteni – mis mõõtudes detailid ja materjal on, kuidas kõik kokku klapib. Siis sealt saab edasi kujundada seda, mis endale meeldib.“

Nurgakivi saab varsti paika

Oot-Oot tegijad ise tunnevad, et suured teod on alles ees: „Meile endale tundub, et paneme alles nurgakivi paika, mitte isegi vundamenti. Tähtis on see, et suund õigesti paika saaks ning tegemine ka endale korda läheks,“ lausub Marko ja tõdeb, et sellest, kuidas tänapäeval mööbel valmistatakse on hakanud kaduma see, mis veel 50ndatel oli au sees: kvaliteet. „Praegu müüakse palju asju, mis kiiresti kuluvad et klienti taas ostma saada. Samas on selline mööblitööstuse areng keskonnale koormav, materjale raisatakse ning toodetakse ajas mitte kestvaid asju.“

Marko ja Joonas on masstootmise asemel võtnud ette keerulisema tee: „Kui keerame oma diivani tagurpidi, on meile on isegi öeldud, et tahaks ka nii teha nagu teie, aga ei saa. See on suur tunnustus. Siin jooksevadki kokku tasuvus ja enda põhimõtteid. Väikselt tehes saab teha teisiti. Peab olema oskuseid, et teha hästi, aga ka nii, et tegemine ära tasuks. Piisav kiirus, kogus ja õigele niššile orienteeritus. Vaja on asjad läbi mõelda ja teha tarku otsuseid.“

Kuhu edasi? Kas Oot-oot vallutab ka välisturge? „Kõik omal ajal. Me häälestame tootmist, ja täiustame tootevalikut. Me ei taha viimistlemata suurelt peale minna. Meie jaoks on oluline, et sõnum on selge ja kontseptsioon paigas. Mööbel ja lugu peavad moodustama harmoonilise terviku,“ sõnab Marko.

Järgmine pool-aasta kuulub Oot-Oot-il arendusele, juba suve keskel tuleb uus tootevalik välja. Siis saab hakata tegelema teenuse arendusega ja süsteemi paika loksutada. Täna on mehed õnnega koos, et saavad teha tööd, nagu endale meeldib. „Õnn pole kiirlaev, majanduslik edu võib tulla, kuid see ei pruugi olla see, mida sulle meeldib teha,“ võtab asja kokku Joonas.