Mis teeb diivanist kvaliteetse diivani? Disainer selgitab, millele ostmisel tähelepanu pöörata

Miks maksab üks diivan 1000 ja teine 3000 eurot, kuigi esmapilgul näevad need üsna sarnased välja? Kas kallim diivan on alati parem? Ja kuidas aru saada, kas diivan on mugav ka pärast mitmetunnist istumist?

Nendele küsimustele vastab OOT-OOT Stuudio disainer ja kaasasutaja Marko Ala, kes jagab oma kogemusi diivanite disainimisest ja tootmisest.

1. Millest tuleb diivanite suur hinnavahe? Miks üks diivan maksab 1000 ja teine 3000 eurot?

Kõige esimene ja olulisem erinevus on materjalides. On odavamaid ja kallimaid materjale ning nende kvaliteet ja vastupidavus võivad olla väga erinevad. Kvaliteetsemad materjalid maksavad üldjuhul rohkem, aga tänu sellele kestab ka diivan tervikuna kauem.

Toon mõned näited.

Kõigepealt diivani karkass.

See on justkui diivani vundament, mille peale kõik ülejäänu ehitatakse. Hea diivani karkass on valmistatud näiteks täispuidust, kvaliteetsest vineerist või metallist. Odavamates diivanites kasutatakse sageli puitlaastplaati ehk rahvakeeli saepuruplaati. Kui karkass on korralik, siis on diivanil tugev alus ja see peab aastaid vastu. Kui juba vundament on nõrk, siis ei saa ka ülejäänud diivan väga vastupidav olla.

Järgmine oluline asi on vedrustus.

Sellele toetuvad omakorda istmepadjad. Näiteks metallist siksakvedrud on üldjuhul väga vastupidav lahendus, mis kestab aastaid. Odavam alternatiiv on elastsed kummipaelad, mis võivad aja jooksul välja venida. Selle tulemusena hakkab diivan läbi vajuma. Vedrud on kallimad, kummipaelad odavamad. Ja siit tulebki juba järgmine hinnavahe.

Kolmas oluline asi on istmepatjade sisu.

Enamik inimesi teab porolooni, aga tegelikult on poroloonidel väga suured erinevused. Odavamad poroloonid on sageli väiksema tihedusega ja võivad juba paari aastaga märgatavalt ära vajuda. Huvitav on see, et odavama porolooniga diivan võib poes tunduda isegi väga mõnus. Hästi pehme ja mugav. Aga see pehmus ei pruugi kaua kesta. Mõne aja pärast on diivan juba nii pehme, et sinna vajudki sisse.

Kvaliteetsem lahendus on näiteks HR-poroloon ehk High Resilience Foam. See on suure elastsusega poroloon, mis säilitab oma vormi ja omadused oluliselt paremini. Loomulikult muutub ka see aja jooksul veidi pehmemaks, aga ei kaota nii kiiresti oma toestust. Selline materjal on paratamatult kallim.

Veel üks samm edasi on taskustatud vedrudega istmepadjad, mida tuntakse ka pocket-vedrudena. See on väga kvaliteetne ja vastupidav lahendus. Tavaliselt kasutatakse vedrude peal lisaks poroloonikihti. Meie kasutame OOT-OOT Stuudios selleks kvaliteetset HR-porolooni, et ka vedrude peal olev pehmendus oleks võimalikult vastupidav. Kõik need lahendused mõjutavad diivani hinda, kuigi väliselt võivad kaks diivanit välja näha väga sarnased.

Ja siis on veel kangas.

Kangas on tegelikult üks suuremaid diivani hinna mõjutajaid. Kangaste meetrihinnad võivad erineda mitmekordselt. Üks kangas võib maksta näiteks paar eurot meeter, teine aga 60 eurot või rohkem. Kui ühe diivani valmistamiseks kulub 10–20 meetrit kangast, siis on hinnavahe juba päris märkimisväärne. Odavamad kangad võivad kiiremini kuluda, välja venida või topiliseks muutuda. Samuti ei pruugi neid olla lihtne puhastada. Kvaliteetsemad kangad on sageli paremini testitud, vastupidavamad ja võivad olla toodetud ka keskkonnamõjusid rohkem arvestades. Muidugi ei tähenda ainult kõrge hind automaatselt head kangast, aga materjali kvaliteet on kindlasti üks oluline hinnategur.

Ja viimaks on üks asi, millest minu arvates räägitakse liiga vähe – disain ise.

Hästi disainitud diivan ei sünni juhuslikult. Disainer peab läbi mõtlema väga palju detaile. Millise kalde all on seljatugi? Milline on istmepadja nurk? Kui paksud ja millise pehmusega on erinevad poroloonikihid? Kõik see mõjutab seda, kas diivanil on päriselt mugav istuda. Ja loomulikult ka välimus. Kas käetugede, istme ja seljapatjade proportsioonid on omavahel harmoonias? Kas diivan mõjub terviklikult? Need on asjad, mis võivad tunduda iseenesestmõistetavad, aga tegelikult on nende taga teadlik disaineritöö.

2. Kas diivani hind näitab selle kvaliteeti?

Ma arvan, et hind on üks esimesi kvaliteedi indikaatoreid. Kui diivan on väga odav, siis on üsna tõenäoline, et kusagilt on tulnud kokku hoida. Materjalid, konstruktsioon, kangas või tootmisele kuluv töö – kõik need asjad maksavad. Kui kasutada kvaliteetsemaid materjale, siis paratamatult tõuseb ka toote omahind. Samas ei tähenda see, et kallis diivan oleks alati kvaliteetne.

Näiteks kasutatakse mööblikaubanduses päris palju sellist hinnastamist, kus tootele pannakse alguses teadlikult kõrge hind, et seda siis pidevalt suure allahindlusega müüa. Sellisel juhul ei näita esialgne hind tegelikult toote väärtust. Seega on hind küll üks oluline märk, aga kindlasti tasub uurida ka seda, mille eest sa tegelikult maksad.

3. Kuidas saab ostja mööblisalongis aru, kas diivan on kvaliteetne?

Kõigepealt tasuks uurida, millest on valmistatud diivani karkass. Kui karkass on tehtud valdavalt saepuruplaadist, siis minu jaoks on see pigem ohumärk. Kui kasutatakse täispuitu, kvaliteetset vineeri või metalli, siis on see juba positiivne märk. Samuti tasub küsida, milline on diivani vedrustus ja mida kasutatakse istmepatjade sees. Neid asju ei ole alati võimalik silmaga näha, aga müüja peaks oskama nendele küsimustele vastata.

Üks asi, mida saab aga kohe hinnata, on kuidas kangas diivani peal istub. Kui juba salongis on kangas kuidagi välja veninud, lohvakas või kortsus ja diivan ei näe enam värske välja, siis tasub olla ettevaatlik. Kui diivan näeb juba uuena väsinud välja, siis vaevalt see kasutamise käigus paremaks muutub. Muidugi sõltub palju ka kanga tüübist ja diivani disainist. Mõne mudeli puhul ongi vabam ja kortsulisem välimus taotluslik. Aga kui kangas peaks olema pingul ja korrektne, kuid on juba poes välja veninud, siis ei ole see hea märk.

4. Millised on kõige sagedasemad vead diivani mugavuse hindamisel?

Ma arvan, et kõige tavalisem viga on see, et inimesed proovivad diivanit liiga põgusalt. Minnakse salongi, istutakse korraks diivani nurga peale ja hinnatakse peamiselt seda, kas diivan tundub pehme. Aga see ei näita tegelikult, kui mugav on seal pikemalt istuda.

Üks väga oluline asi on istmepadja kalle.

Odavamate diivanite puhul kasutatakse sageli täiesti horisontaalset istet. See tähendab, et istmepadi on põrandaga paralleelne. Hästi läbimõeldud ergonoomikaga diivanil võib iste olla aga kergelt seljatoe poole kaldu. See aitab kehal loomulikumalt toetuda ja muudab istumise mugavamaks. Sellise kalde saavutamine võib tähendada keerukamat konstruktsiooni ja seega ka kõrgemat tootmishinda.

Teine oluline asi on seljatoe kuju ja pehmus.

Tihti näeb diivan väga kena välja, aga seljapadjad on liiga kõvad või liiga püstised. Minu arvates peaks hea seljapadi toetama alaselga tugevamalt, samas kui ülemine osa võiks olla pehmem, et õlgadel oleks mõnus toetuda. See tähendab, et ka seljapadja sees olevad materjalid ja nende paigutus peavad olema läbi mõeldud. Kui neid asju ei ole arvestatud, siis võib diivan poes tunduda täiesti normaalne, aga pikemal istumisel hakkavad puudused häirima.

Ja oluline on ka see, et kõigile inimestele ei sobi ühesugune diivan. Mõni inimene eelistab istuda püstisemalt, soovib kõrgemat istet ja tugevamat toestust. Teine tahab diivanil pigem lebada, jalad üles tõsta ja ennast mõnusalt sisse sättida. Sellisel juhul sobib sageli madalam ja sügavama istmega diivan. Isegi kaks ühepikkust inimest võivad eelistada täiesti erinevaid diivaneid. Seetõttu ei saa öelda, et üks kindel istumiskõrgus või -sügavus oleks kõigi jaoks ideaalne. Mina soovitan diivanit enne ostmist kindlasti ise proovida. Ja mitte ainult korraks istudes, vaid just sellises asendis, nagu sa seda kodus tegelikult kasutaksid.

5. Kas kallim diivan kestab kauem ja kas see tasub ennast ära?

Üldjuhul küll, kui kõrgem hind tuleb kvaliteetsematest materjalidest ja paremast konstruktsioonist. Kui karkass, vedrustus, istmepadjad ja kangas on vastupidavamad, siis kestab ka diivan tervikuna kauem. Aga siin on veel üks huvitav nüanss, millele inimesed võib-olla alati ei mõtle.

Kvaliteetne disainerdiivan säilitab ka oma järelturuväärtust.

Odavamad masstoodangu diivanid on sageli üsna anonüümsed. Neil ei ole konkreetset disainerit või selgelt eristuvat disaini. Pärast ostmist ei ole need järelturul enam kuigi atraktiivsed.

Disainerdiivanitega võib olla teisiti. Kui diivani on loonud tuntud disainer, sellel on äratuntav disain ja hea kvaliteet, siis on selle vastu sisustajatel huvi ka aastaid hiljem. On inimesi, kes otsivadki järelturult tuntud disainerite mööblit.

See tähendab, et kui sa ühel hetkel soovid oma kodus midagi muuta või diivani välja vahetada, siis võib kvaliteetse disainerdiivani eest saada märkimisväärselt paremat hinda kui anonüümse masstoodangu eest. Loomulikult sõltub see konkreetsest mudelist, selle seisukorrast ja nõudlusest.

Oluline on ka see, kui kaua diivan kestab, kui mugav see aastate jooksul on ja kas sellel on väärtust ka siis, kui sina seda enam ei vaja.

Kokkuvõtteks: hea diivan on rohkem kui ilus mööbliese

Diivani kvaliteet ei sõltu ühestainsast materjalist või omadusest.

See on tervik, mis koosneb tugevast konstruktsioonist, vastupidavast vedrustusest, kvaliteetsetest pehmendusmaterjalidest, heast kangast ja läbimõeldud disainist.

Kõige olulisem on minu arvates mõista, et kaks esmapilgul sarnast diivanit võivad olla sisult väga erinevad.

Üks võib pakkuda mugavust vaid esimestel aastatel, teine aga teenida sind hästi palju kauem.

Seepärast soovitan enne diivani ostmist küsida, millest see on valmistatud, proovida seda põhjalikult ja mõelda, millist mugavust sa tegelikult vajad.

Hea diivan ei pea olema lihtsalt mugav ostmise hetkel. See peaks olema mugav ka aastate pärast.