Kui MARKO ALA ja JOONAS TORIM 2005. aastal Tartu kunstikoolis kohtusid, leidsid nad kiiresti ühise keele. Mõlemad olid ettevõtlikud noormehed, kes tahtsid ise luua võimalusi, mitte oodata, millal keegi midagi pakkuma tuleb. Kümme aastat hiljem on nad head sõbrad ja äripartnerid, kelle käe all on saanud tuule tiibadesse üks Eesti viimase aja disainiedulugusid — mööblibränd Oot-Oot.

Kõigest mõne aastaga on Oot-Oot mööbel, eriti sohva Cosmo, muutunud kohustuslikuks elemendiks neis kodudes ja kontorites, kus tahetakse olla moekad ja investeerida Eesti disaini. Teekond eduni aga polnud sugugi kerge. Ala ja Torim olid kindlad, et tahavad luua just mööblibrändi, kuid tootedisain ja oma märgi arendamine võtab aega ja raha. Vähemalt juhul, kui tahad tõesti midagi põnevat korda saata. Mõlemale meeldis Skandinaavia disain 1950–60-ndatest aastatest. Ühtäkki mehed mõistsid, et nad pole ainukesed, vaid et selleaegne mööbel on taas moes. Nad otsustasid hakata vana mööblit Skandinaaviast sisse tooma, et seda renoveerida ja Eestis müüa. See andis võimaluse teenida raha oma toote arendamiseks, disainimiseks ja ka enda elatamiseks kuni esimeste diivaniprototüüpide valmimiseni.

“Ei osanud oodata, et saame nii palju Skandinaavia mööblist õppida,” ütleb Ala nüüd, selgitades, et nad otsustasid keskenduda väga erilisele ajajärgule mööblitööstuses. “See oli aeg, kui said kokku mööblitislerite nägemus ja masstootmine, kombineeriti erinevaid uusi tehnoloogiaid ja ideid, kuidas efektiivsemalt toota. Tulemuseks oli huvitav mööbel, mis oli disainitud nii, et seda saaks toota suures mahus, aga samas omas ka niisuguseid väärtusi, et osta see eluks ajaks.” Samuti õpetas Skandinaavia mööbli restaureerimine, et kuigi inimestele tõesti meeldis 1950-ndate esteetika ja diivanite välimus, ei meeldinud neile eriti nende peal istuda. “Selle ajastu diivanite ergonoomika keskendus sellele, et diivanil istutakse püstiselt, juuakse teed ja kuulatakse raadiot,” sõnab Ala. “See on muutunud: täna me lesime diivanil, ehk tahame ka jalad üles tõsta. See eeldab, et diivanil on teistsugused funktsionaalsused.» Kõik see viis viimaks diivan Cosmo sünnini, millest tänaseks on saanud Oot-Ooti kõige populaarsem toode.

Oot-Oot mööblit näeb täna laialdaselt ajakirjade fotolavastustes ja ka paljudes kontorites üle Eesti. Oot-Oot mööbel on olnud nii mõnelgi festivalilaval, üks neist on iga-aastane kirjandusfestival Head Read Tallinnas, mis on kasutanud Oot-Oot sohvasid. Eelmisel aastal istus näiteks tuntud Soome kirjanik Sofi Oksanen oma fännidega kohtudes just Oot-Oot diivanil.

Isikupärane disain on aidanud Oot-Ootil leida ka parimaid võimalikke koostööpartnereid. Ajal, kui nende enda töötuba hakkas jääma liiga kitsaks, sest klientide huvi diivanite vastu oli kasvanud ootamatult suu- reks, ja vaja oli hakata mõtlema suuremale tootmispinnale, helises telefon. Toru otsas oli mees, kes juhtis mööblitööstust Jõgeval. “Kõik mu sõbrad jagavad Facebookis pilte ilusatest diivanitest,” ütles ta. “Ma tahtsin teada, kes neid diivaneid teeb. Ma tahan neid ise oma tehases toota!” Mis aga veelgi olulisem, tundub, nagu oleks Oot-Ooti edu toonud kaasa ka muutuse Eesti tootedisainimaastikul. Näib, et Ala ja Torim on inspireerinud teisigi investeerima omanäolisesse disaini. “Disain on iga toote loomulik osa,” ütleb Ala. “Iga ukselink, lamp ja tool on disain. Disain ei ole ainult edev vorm, vaid disain on terviklik tasakaal funktsiooni ja esteetika vahel.”

Nüüd, kui Eesti turul on kaubamärk juba tuntud, on aeg seada sihid ka väljaspoole: 
juba läheb ekspordiks 30 protsenti Oot-Ooti toodangust ja edasimüüjaid on nii Lätis, Saksamaal kui ka Ühendkuningriikides. Tundub, et šansid arenemaks rahvuslikust disainieduloost rahvusvaheliseks on päris head.