OOT-OOT STUUDIO NORDICA PARDAAJAKIRJAS

Oot-Oot ei oota võimalusi, vaid loob neid ise

Mis on ühist kirjanik Sofi Oksanenil, Toomas Hendrik Ilvesel ja Soome disaineril Ristomatti Ratial? Ühest küljest muidugi see, et nad on kõik väga tuntud ja edukad inimesed, kuid mitte ainult – kõik nad on istunud Oot-Oot Diivanil ja tundub, et jäänud kogetuga rahule.

TEKST: Liis Kängsepp
FOTOD: Sergei Didyk, Oot-Oot Stuudio, HeadRead

Kui MARKO ALA ja JOONAS TORIM 2005. aastal Tartu kunstikoolis kohtusid, leidsid nad kiiresti ühise keele. Mõlemad olid ettevõtlikud noormehed, kes tahtsid ise luua võimalusi, mitte oodata, millal keegi midagi pakkuma tuleb. Kümme aastat hiljem on nad head sõbrad ja äripartnerid, kelle käe all on saanud tuule tiibadesse üks Eesti viimase aja disainiedulugusid — mööblibränd Oot-Oot.Nordica_timeflies_2016-sugis_cover-v nordica
Marko-Ala_Joonas-Torim_Voog_proto_Oot-Oot_Stuudio nordica
Kõigest mõne aastaga on Oot-Oot mööbel, eriti sohva Cosmo, muutunud kohustuslikuks elemendiks neis kodudes ja kontorites, kus tahetakse olla moekad ja investeerida Eesti disaini. Teekond eduni aga polnud sugugi kerge. Ala ja Torim olid kindlad, et tahavad luua just mööblibrändi, kuid tootedisain ja oma märgi arendamine võtab aega ja raha. Vähemalt juhul, kui tahad tõesti midagi põnevat korda saata. Mõlemale meeldis Skandinaavia disain 1950–60-ndatest aastatest. Ühtäkki mehed mõistsid, et nad pole ainukesed, vaid et selleaegne mööbel on taas moes. Nad otsustasid hakata vana mööblit Skandinaaviast sisse tooma, et seda renoveerida ja Eestis müüa. See andis võimaluse teenida raha oma toote arendamiseks, disainimiseks ja ka enda elatamiseks kuni esimeste diivaniprototüüpide valmimiseni.
 nordica
“Ei osanud oodata, et saame nii palju Skandinaavia mööblist õppida,” ütleb Ala nüüd, selgitades, et nad otsustasid keskenduda väga erilisele ajajärgule mööblitööstuses. “See oli aeg, kui said kokku mööblitislerite nägemus ja masstootmine, kombineeriti erinevaid uusi tehnoloogiaid ja ideid, kuidas efektiivsemalt toota. Tulemuseks oli huvitav mööbel, mis oli disainitud nii, et seda saaks toota suures mahus, aga samas omas ka niisuguseid väärtusi, et osta see eluks ajaks.” Samuti õpetas Skandinaavia mööbli restaureerimine, et kuigi inimestele tõesti meeldis 1950-ndate esteetika ja diivanite välimus, ei meeldinud neile eriti nende peal istuda. “Selle ajastu diivanite ergonoomika keskendus sellele, et diivanil istutakse püstiselt, juuakse teed ja kuulatakse raadiot,” sõnab Ala. “See on muutunud: täna me lesime diivanil, ehk tahame ka jalad üles tõsta. See eeldab, et diivanil on teistsugused funktsionaalsused.» Kõik see viis viimaks diivan Cosmo sünnini, millest tänaseks on saanud Oot-Ooti kõige populaarsem toode.
HEADREAD_2016_Dmitri_Kotjuh_Oot-Oot_Blogi_23 nordica
Oot-Oot mööblit näeb täna laialdaselt ajakirjade fotolavastustes ja ka paljudes kontorites üle Eesti. Oot-Oot mööbel on olnud nii mõnelgi festivalilaval, üks neist on iga-aastane kirjandusfestival Head Read Tallinnas, mis on kasutanud Oot-Oot sohvasid. Eelmisel aastal istus näiteks tuntud Soome kirjanik Sofi Oksanen oma fännidega kohtudes just Oot-Oot diivanil.
OOT-OOT_Studio_armchair_VOOG-wooly-light-grey-vv nordica
Isikupärane disain on aidanud Oot-Ootil leida ka parimaid võimalikke koostööpartnereid. Ajal, kui nende enda töötuba hakkas jääma liiga kitsaks, sest klientide huvi diivanite vastu oli kasvanud ootamatult suu- reks, ja vaja oli hakata mõtlema suuremale tootmispinnale, helises telefon. Toru otsas oli mees, kes juhtis mööblitööstust Jõgeval. “Kõik mu sõbrad jagavad Facebookis pilte ilusatest diivanitest,” ütles ta. “Ma tahtsin teada, kes neid diivaneid teeb. Ma tahan neid ise oma tehases toota!” Mis aga veelgi olulisem, tundub, nagu oleks Oot-Ooti edu toonud kaasa ka muutuse Eesti tootedisainimaastikul. Näib, et Ala ja Torim on inspireerinud teisigi investeerima omanäolisesse disaini. “Disain on iga toote loomulik osa,” ütleb Ala. “Iga ukselink, lamp ja tool on disain. Disain ei ole ainult edev vorm, vaid disain on terviklik tasakaal funktsiooni ja esteetika vahel.”
DOT_stool_INT_1_169 nordica
Nüüd, kui Eesti turul on kaubamärk juba tuntud, on aeg seada sihid ka väljaspoole: 
juba läheb ekspordiks 30 protsenti Oot-Ooti toodangust ja edasimüüjaid on nii Lätis, Saksamaal kui ka Ühendkuningriikides. Tundub, et šansid arenemaks rahvuslikust disainieduloost rahvusvaheliseks on päris head.

ILONA GURJANOVAIlona_Gurjanova nordica
Eesti Disainerite Liidu esimees
Oot-Oot on eriline, sest tegemist on kvaliteetse toodanguga, mis lähtub klassikalisest disainist. Klassikalist mööblit restaureerides nägid tegijad selle hingeelu, õppisid sealt kõike, mis pole silmaga näha, kuid mis teeb sohva mugavaks. Samas toovad nad klassikalise joone sisse innovaatilisi lahendusi ja materjale, hea näide on nende viimased tööd vildiga.
Tavaliselt ootab disainer, et mööblitootja võtaks ühendust ja teeks ettepaneku koostööks. Oot-Ooti mudel on teistsugune. Disainerid ise on firma juhid, müügimehed ja tootearendajad, kes võtavad allhanget mööblitootjatelt. Selline mudel on hakanud levima ka mujal maailmas. “DISAINERITE JUHITUD FIRMAD ON SAGELI PAINDLIKUMAD JA LEIDLIKUMAD, KUNA MEESKOND KOOSNEB LOOVATEST INIMESTEST” Samas peab seal tasakaaluks olema keegi, kes oskab arve lugeda ja tunneb inseneeriat. Mul oleks hea meel, kui Oot-Ooti edu paneks Eesti mööblitootjad imestama ja ka konkureerima, ehk hirmugi tundma. Muidu jäädaksegi arvama, et disainer pole võimeline tootmist organiseerima ja ettevõtet juhtima. Oot-Ooti disainerid aga tõestavad eduga oma võimekust: disainer pole pelgalt unistaja ja paberinurgale riiulijooniste sehkendaja, vaid praktiline ja võimekas inimene. Loodan, et see tekitab suuremat isu koostöö järele disaineritega.

Oot_Oot_timeflies_2016-3_wip08-3v nordica